Unplugged 2011. aasta albumid (Kohad 25-21)

Aastast-aastasse on kuidagi kujunenud välja nii, et jaanuar on kokkuvõtmiste periood, jumalast antud aeg sorteerida, kraamida ning tagatipuks unustada. Kas tegu on äärmise tobedusega? Ei tea.

Olen aga kindel, et allakirjutanu puhul on tegemist paratamatusega.

Kolossaalsetes kogustes uut ja värsket muusikat kutsub end kuulama ning et just need veerandsada kauamängivat retrospektiivselt 2011. aasta kõige paremini kokku võtavad, on pingeritta seatud albumid välja valitud natukese ettevaatusega.

KOHAD 25-21 


25.
 araabMUZIK - Electronic Dream

araabMUZIK on Abraham Orellana, kes ei ole ise üldse mitte araablane, vaid dominikaani päritolu.
New Yorki sämplerivirtuoosi jaoks, kes on töötanud nii Jadakissi, Cam’roni ja Busta Rhymesiga, on “Electronic Dream” debüütalbum. Ja uskuge mind, sämpeldada ta oskab.

araabMUZIK “laenab” vokaale Kaskade’lt, OceanLabilt ja paljudelt teistelt, mistõttu sa seda plaati juba mõnes teises võtmes ehk kuulnud oled. Kõlbab ühtaegu nii Power Hit Radio kui ka R2 saate Programmi playlistidesse.

(Duke Productions LP)


24.
 Destroyer - Kaputt

2011 oli saksofoniaasta. Popidiivad Katy Perry ja Lady Gaga olid konkurentsivaimus oma singlitele soleerima palunud Kenny G ja Clarence Clemonsi (R.I.P) vastavalt. Saksofoni perspektiivist võetuna võiks ka “Kaputt” olla väga hea instrumentaalne sooritus.

Ent Destroyer on enamat.

Õigupoolest on Destroyer Daniel Bejar, kes kogub enda ümber projektile vastavalt käputäie muusikuid ja loob kriitikutele mokkamööda muusikat (teadupoolest on Bejar koos Neko Case’ga ka üks osa The New Pornographersist). “Kaputt” võiks kõlada ka liftimuusikana, kuid Bejari kohati iroonilised ja humoorikad võtted (ka sõnad) ületab selle albumi uskumatu terviklikkus.

(Merge)


23.
 Atlas Sound - Parallax

Bradford Cox on mees, kes oskab oma aega väärtuslikult kasutada. Ta jagab selle kaheks – on Atlas Sound ja on Deerhunter. Kord üks ja kord teine. Selle dialoogi vahel ei ole ta veel õnneks vastu seina jooksnud. “Parallax” on kindlasti lihtsamini ligipääsetavam teos, kui eelmine üllitis “LOGOS” või Deerhunteri “Halycon Digest” – vahest üldsegi Coxi kõige kergemini seeditavam.

“Parallaxil” on ambienti, shoegazingut ja puhast poppi (“Mona Lisa” võiks kõlada ka näiteks The Kooksi repertuaaris) ning seda kõike korraga ja segamini. Ja eks hr. Cox juba üks imelik mees ole…

(4AD)


22.
 The War on Drugs - Slave Ambient

Kuulake palun “Slave Ambienti” ja öelge mulle, et ei kõla nagu Arcade Fire. Ja siis kuulake uuesti ja veel kord. Ma olin igal juhul veendunud, et ka 2011. aastal peab tulema “Suburbsile” jätkusuutlikku materjali – see tühimik oli lihtsalt vaja täita.  The War on Drugs on sel aastal selle koha minu jaoks hõivanud. Algset pingerida moodustades jätsin ma selle albumi välja, taibates hiljem, et see oleks sellise soorituse puhul selge ülekohus (ilmselt tuleb tunnistada, et siin kohal kehtib kirjutamata reegel “läheb ajaga paremaks”).

“Slave Ambient” on tegelikkuses väga tugev album, mis eelkõige sujub hästi shoegazeritele, altrokkaritele (või hipsterile, kuidas soovite), aga kärab kindlasti ka folgi ja rock n rolli austajate seas. Siit ka intrigeeriv mõte – vokalist Adam Granduciel ja Bob Dylan võiksid vahetada üheks päevaks kohad ja interpreteerida teineteise loomingut. Suurt vahet ei oleks tõenäoliselt märgata.

(Secretly Canadian)


21.
 Portugal. The Man - In the Mountain, In the Cloud

“We all get strange and we know it/And we’re cool with it”

Nii laulab John Gourley oma võluva falsetiga loos “Head is a Flame (Cool with It)”. Portugal. The Man on kahtlemata üks coolimaid bände hetkel orbiidil – kui sa juba kord paned endale sellise bändinime (jah, punkt on taotluslik), siis by default peabki olema.

Alaska hipipopparite major label debüüt, “In the Mountain, In the Cloud” on bändi jaoks verstapost. Eelmised (lühi)üllitised on suurte kiiduavaldustega üleküllatud, kuid laiemale üldsusele märkamata jäänud. Kirjeldada seda kompotti sõnades, mis on “In the Mountain, In the Cloud”, on äärmiselt keeruline ja ma ei usu, et eesti keeles nii palju veidraid adjektiive üldse olemas on. Sellesse plaati ei tasuks ühelgi kuulajal suhtuda ettevaatusega, vaid kuulata avatud meeltega. Tagasihoidlikkusele siin ei rõhuta.

Muide, kahest loost koosnev lühifilm, mis albumi promomise jaoks valmistati, on väärt vaatamist (juhul, kui nõrk närv ei takista).

(Atlantic)

All text, photographs, logos, music and artwork contained on the Site is owned, controlled or licensed by or to estmusic.com,
and is protected by copyright law and various other intellectual property rights.
Subscribe
brand medicines canada ed pills